ANALS ⟩ Isamaa ja Keskerakond : sotsiaalse konservatismi võidukäik

postimees.ee · Feb 20, 2026 · Collected from GDELT

Full Article

POSTIMEESPOLIITIKA21. veebruar 2026, 00:01Isamaa ja Keskerakond on ideoloogiliselt lähenenud.Politoloogid peavad tõenäoliseks nende ühist valitsust pärast 2027. aasta valimisi.Koostöö alus on ühine mõõdukas sotsiaalne konservatism ja tsentristlik valijaskond.Järjekordse liidu mängutoomine võib poliitiliste voolude ja voolukestega täidetud kirju pildi veelgi segasemaks muuta, kuid mingi nimi tuleks kooslusele anda, sest see võib aidata mõtestada järgmist ajastut meie poliitikas.Tallinna juhtimisel käed löönud Isamaa ja Keskerakond annavad märku 2001. aasta sügisel alanud perioodi lõppemisest. Siis lõi liberaalne Reformierakond lahku kümmekond aastat kestnud väärtushinnangupõhisest liidust isamaaliitlaste ja sotsiaaldemokraatidega ning tegi koalitsiooni Keskerakonnaga, kes esindas toona eelnevate liitlaste omaga võrreldes teistsugust maailmavaadet.Erinevalt suhtuti omandireformi, privatiseerimisse, tulumaksustamisse, rahvusvahelise kapitali kaasamisse, kodakondsuspoliitikasse, Venemaasse ning Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse. Reformierakond ilmselt tajus ennast piisavalt tugevana, et suuta Keskerakonna toel valitsedes siiski ellu viia neidsamu lahendusi riigi elus, mis olid eesmärgiks ka eelmisel, kolmikliidu valitsusel. Keskerakond tahtis aga pääseda isolatsioonist, kuhu oli jäänud oma populismi, reformidevastasuse ja esimees Edgar Savisaare kultusega.Vastuolud jäävad kõrvaleKa siis saabus murrang võimuliidu loomisega Tallinnas, millele järgnes kiiresti valitsuskoalitsioon Toompeal. Partnerid olid ka Res Publica juhitud valitsuse lagunemise järel 2005–2007 ning Jüri Ratase teise valitsuse lõppedes 2021–2022.2016. aastal sõlmis Isamaa ja Res Publica Liit (hiljem Isamaa) ise koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga valitsusliidu taas isolatsiooni jäänud Keskerakonnaga. 1990ndate põhimõttelisi vastuolusid oli õpitud varjestama pragmaatikaga ning vastastikune süüdistamine hakkas jääma minevikku.2010ndate konfliktis konservatiivsete ja liberaalsete väärtushinnangute vahel, mida võimendas eriti EKRE tõus, jäid Keskerakond ja Isamaa ühele poole rindejoont. See oli midagi tõsisemat kui Keskerakonna ja Reformierakonna koostöö 2000ndate alguses. Tollal jäi Isamaaliit kindlaks oma juurpõhimõtetele, mille lahutamatu osa oli väärtusruumi jagamine Euroopa Liidu, kollektiivse läänega laiemalt ning avatud rahvuslus, samas kui Savisaare-aegne Keskerakond püüdis ehitada ja hoida sidet Putini Venemaaga.Isamaaliidu ja Res Publica ühineminegi Isamaa ja Res Publica Liiduks 2006. aastal sai selle protsessi eestvedajate kinnitusel ette võetud vaid selleks, et mitte lasta Keskerakonda uuesti võimu juurde.Peale liitumist Euroopa Liidu ja NATOga keskerakondlaste vastutöötamine vaibus, määravaks oli aga kujunenud sõltuvus venekeelsete elanike häältest.Eelmise aasta lõpust jagavad kaks kunagist lepitamatut erakonda võimu pealinnas ning teevad seda 2027. aasta riigikogu valimiste järel ilmselt ka valitsuse tasandil.Isamaa on algusest peale deklareerinud oma maailmavaatelist seotust kristliku demokraatia ja konservatiivsusega. Kuulumine Euroopa Rahvapartei perre oli väljaspool kahtlust juba aastaid enne liitumist Euroopa Liiduga. Eriti suur ja kestev on olnud Konrad Adenaueri Fondi panus Isamaa kui paremtsentristliku erakonna arengusse ning püüd tuua meie poliitikasse kristlik-demokraatlikke väärtusi ja sotsiaalse turumajanduse elemente.Keskerakonnal aga valitses maailmavaate asjus samal ajal suur ebaselgus ja seetõttu juhtus, et Euroopa Parlamendis valisid nad oma fraktsiooniks Alliansi Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest ehk ALDE, praeguse Uueneva Euroopa – liberaalid.2010ndatel üles kerkinud uues väärtushinnangute konfliktis on Isamaa toonud rohkem esile oma konservatiivset poolt, mis tuli eriti hästi välja perekonnaseaduse ümber käinud debattides. 2019 loodud koalitsioonis Keskerakonna ja EKREga tundis Isamaa end juba üsna koduselt ning lammutas sealjuures sedagi, mida aastakümned varem oli ise loonud (kas või pensionisüsteemi osaline lõhkumine).Pilk riigikogu valimisteleEelmise aasta lõpust jagavad kaks kunagist lepitamatut erakonda võimu pealinnas ning teevad seda 2027. aasta riigikogu valimiste järel ilmselt ka valitsuse tasandil. Kuigi praegu pakuvad küsitlustulemused peaministri kohta Isamaa esimehele Urmas Reinsalule, võib selle saada hoopis Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.Politoloog Mari-Liis Jakobson nentis, et koalitsioonid on mitmeparteisüsteemis paratamatud. «Teine asi on poliitkonjunktuur, kuidas erakondadel läheb reitingutes,» lisas ta.Jakobsoni sõnul pärineb sotsiaalne konservatism ideena juba Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki ajast. «Tema mõte oli see, et riik peab olema ettehooldaja, kes hoiab orgaanilist ühiskonda töös. Orgaanilisus on selgelt konservatiivne väärtushinnang ja sotsiaalne dimensioon tuleb sinna juurde heaoluriigina. Riik mingis mõttes jagab ja valitseb, mis sobib nii sotsialismile kui ka konservatismile,» selgitas ta. «Tänapäeval on sotsiaalkonservatismil teatud reaktiivne maik ehk see on hakanud tugevamalt vastanduma sotsiaalliberalismile. Esimene rõhutab konservatiivseid kultuurilisi väärtushinnanguid teatud määral reaktsioonina.»Politoloog Tõnis Saarts peab Isamaa ja Keskerakonna koostöö süvenemist võimalikuks, sest nad on ideeliselt lähenenud ning nende vastasena on selgelt välja joonistunud Reformierakond. «Keskerakond toob sinna vasakpoolse, sotsiaaldemokraatliku elemendi, Isamaa aga konservatiivse MAGA (Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ideoloogia – A. A.),» mainis ta. «Veel olulisem küsimus on, kas sellesse liitu mahub edaspidi ka EKRE koos oma juhtide radikalismiga.»Isamaa poolt kunagi viljeldud kristliku demokraatia kohta nentis Saarts, et meil pole seda traditsiooni Kesk-Euroopa mõttes kunagi olnud.Saartsi sõnul annab Keskerakonnale tugevuse venekeelse valijaskonna truu toetus, kuid toetajaid on lisandunud ka eestlaste hulgas. Ta lisas, et kuigi Keskerakonda vaadatakse kui majandusvasakpoolset erakonda, on sellel ka konservatiivne pool ja see meeldib paljudele valijatele.Paar kuud tagasi ütles Saarts, et ülejärgmise aasta konservatiivne pööre ei pruugi olla midagi jäädavat ja pikaajalist. «Ei ole nii, et kui Reformierakond oma positsiooni kaotab, tulevad Isamaa või Keskerakond lihtsalt tema asemele – nemad ja EKRE ei täida veel Reformierakonna suuri kingi. Pigem ootab meid ees turbulentsi ajastu, mitte konservatiivide triumf,» nentis ta Eesti Rahvusringhäälingule antud päevakommentaaris. «Reformierakonna hegemoonia ajal teadsid selle keskmised valijad, et venelased hoitakse võimust eemal, majandus toimib ning baastasemel turvavõrk on tagatud. Kas Isamaa on näidanud, et suudab kõiki neid kolme eesti valija vajadust üheaegselt ja veelgi paremini tagada? Pole silma hakanud. Püüdku võimule saada ja siis tõestada!Seoses Isamaa toetuse väga suure kasvuga kaks aastat tagasi muutus ka nende valijaskonna ideoloogiline profiil palju tsentristlikumaks.Politoloog Martin MölderPolitoloog Martin Mölder ei näe enda sõnul Isamaa ja Keskerakonna koostööd välistavaid suuremaid tegureid. «Mõõduka sotsiaalse konservatiivsuse mõttes on neil kahel erakonnal tugev ühisosa, mis puudutab muuhulgas näiteks muret Eesti rahvastiku tuleviku pärast,» lausus ta. «Kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond esindavad piltlikult öeldes inimesi teatud Tallinna linnaosades ja Tallinna ümber, siis Isamaa ja Keskerakond kahe peale kokku kõnetavad väga suurel määral sarnaseid inimesi üle kogu Eesti. Sotsiaalsetel teemadel on mõlema erakonna valijate eelistused väga sarnased. Tasub meeles pidada, et seoses Isamaa väga suure toetuse kasvuga kaks aastat tagasi muutus ka nende valijaskonna ideoloogiline profiil palju tsentristlikumaks. Keskerakond ja Isamaa on praegu Eesti kaks tsentristlikku ja samas ka riigi tasandil opositsioonilist erakonda, mis loob väga tugeva potentsiaali nendevaheliseks koostööks.»Märksõnad